The Linguist is a languages magazine for professional linguists, translators, interpreters, language professionals, language teachers, trainers, students and academics with articles on translation, interpreting, business, government, technology
Issue link: https://thelinguist.uberflip.com/i/961437
thelinguist.uberflip.com APRIL/MAY The Linguist 31 INSTITUTE MATTERS täpse tõlkevaste. Kõige suuremat rahulolu pakub see, kui näen tõlketööga kõvasti vaeva, kuid saan kliendile positiivse tagasiside. Töövälisel ajal õpin muusikat, hetkel valmistun muusikateooria eksamiks praktilise klaveriõpingu kõrval. Ma olen alati tahtnud osata mõnda pilli mängida korralikult ning mulle meeldib pilli harjutada ning tundides käia, ükskõik kui raske see ka ei oleks. Keele on vahendiks enese sõnade abil väljendamisel, muusikas väljendatakse ennast helide, rütmi, dünaamika jm abil. Selles mõttes täidavad minu meelest keel ja muusika sama ülesannet. M a ei ütleks, et minu professionaalset tegevust võiks nimetada kariääriks, see on pigem teekond, nagu selle artikliseeria pealkirigi ütleb. Alguse sai kõik varastel 1990- ndatel, mil ma hakkasin tegelema tõlkimisega selle eest tasu saamata, et saada kogemust ning mõista paremini nende inimeste elu, kes teenivad endale elatist oma keeleoskust kasutades. Peale võõrkeeleõpetamise bakalaureusekraadi saamist (BA rootsi keele ja kirjanduse ning inglise keele ja kirjanduse erialal), õpetasin praktilist inglise keelt täiskasvanutele, rootsi keelt keskkooliõpilastele ning rootsi grammatikat ülikooli esimesel kursusel. Kui õppisin magistrikursusel Rootsis, hakkas mind huvitama teoreetiline keeleteadus ning suundusin edasi doktorantuuri Ühendkuningriigis, uurima eesti morfo-süntaksit. Seejärel töötasin abiõppejõuna aasta, kuid leidsin, et mulle sobiks rohkem praktilisem ala, kus saaksin oma keeleoskust kasutada, näiteks kirjaliku ja suulise tõlkimisega. Ma hakkasin tõlkima eesti- inglise keelekom- binatsioonil ning otsustasin sooritada ka kirjaliku ja suulise tõlke eksamid (DPSI - Diploma in Public Service Interpreting; DipTrans - Diploma in Translation), mida pakkus IoLET. Asjaolu, mis ajendas mind kasutama nii rootsi kui ka eesti keelt Ühendkuningriigis, oli see, et tol ajal oli puudus A life with languages In her native Estonian and English, Katrin Hiietam MCIL describes her journey from language student to teacher, translator, interpreter and, most recently, academic researcher I do not consider my professional life as a career but rather, as the title of this series suggests, as a journey. It started in the early 1990s with pro bono interpreting assignments to gain experience and an insight into the world of people who make a living using their language skills. Following a degree in teaching foreign languages (Swedish and English), I then taught practical English to adults, Swedish in high school and Swedish grammar to undergraduates. While studying for a Linguistics MA in Sweden, my interest in the theoretical aspects of languages grew, and I went on to do a PhD in Estonian morpho-syntax in the UK. I then worked as a teaching assistant for a year, but realised that I wanted to take a more practical path, using my language skills to make a difference through translation or interpreting. I started translating between Estonian and English, and decided to take both the DPSI (Diploma in Public Service Interpreting) and DipTrans (Diploma in Translation) exams offered by IoLET (the Institute of Linguists Educational Trust). What inspired me to use Swedish and my native Estonian professionally in the UK was the apparent lack of provision and reasonably high demand. For about 10 years, I worked for both public and private sector clients, but at the end of 2016, I decided to move into academic research, focusing elukutselistest tõlkidest ning tööd oli palju. Umbes 10 aastat töötasin nii era- kui riikliku sektori klientidega, kuid 2016. aasta lõpus otsustasin liikuda akadeemilise teadustöö juurde tagasi ning hakata taas tegelema keeletüpoloogiaga, mis pakub mulle jätkuvalt huvi. Pakun endiselt kirjalikke ja suulisi tõlkeid, kuid võrreldes varasemaga palju väiksemale klientuurile. Tõlkimise juures on minu jaoks suurimaks väljakutseks õige terminoloogia leidmine ning õige keeleregistri valimine vastavalt kliendi vajadustele. Suulise tõlke puhul on raskeimaks küljeks kiirus, mille jooksul pean leidma